Üks hea ja üks halb näide veebikasutatavusest

 Üks hea ja üks halb näide veebikasutatavusest

Interneti areng on toonud kaasa olukorra, kus digikeskkonnad pole enam vaid spetsialistide tööriistad, vaid igapäevased suhtlus-, õppimis- ja ostukeskkonnad miljonitele inimestele. See seab uued nõuded tarkvara ja veebilehtede kasutatavusele. Nagu taanlane Jakob Nielsen on rõhutanud, on kasutatavuse (usability) kvaliteet kriitiline: kui midagi on raske kasutada, siis inimesed lihtsalt ei kasuta seda. Kasutatavus hõlmab aga palju enamat kui vaid ilus välimus – see puudutab ka ergonoomikat, efektiivsust, vigade käsitlust ja kasutuskogemust (UX).

Positiivne näide: Google otsing

Google otsing on suurepärane näide hästi kasutatavast veebirakendusest, mis järgib Nielseni viit põhimõtet.

• Õpitavus: Peamine funktsioon – otsing – on koheselt arusaadav isegi esmakasutajale. Sisestad märksõna ja vajutad Enter.

• Tõhusus: Tulemusteni jõudmine on äärmiselt kiire. Tulemuste paigutus ja esiletõstmine (näiteks esiletõstetud vastused, lingid, pildid) toetavad kiiret infoleidmist.

• Meeldejäävus: Isegi kui pole nädal aega kasutanud, suudab kasutaja kohe meenutada, kuidas see töötab.

• Vead: Süsteem on väga veakindel. Tippimisvead parandatakse automaatselt või pakutakse alternatiive (“kas mõtlesid…”).

• Rahulolu: Lihtne, puhas disain tekitab turvatunde ja meeldiva kogemuse. Reklaamid on üldjuhul hästi piiritletud sisust, mis vähendab segadust.

• Kasulikkus: Google täidab selgelt oma eesmärki – aidata kasutajal leida soovitud teavet.

Negatiivne näide: Ryanair veebileht ja broneerimiskogemus

Ryanair, Euroopa odavlennufirma, on kuulus oma madalate hindade, kuid ka oma sageli frustreeriva veebilehe ja broneerimisprotsessi poolest.

• Õpitavus: Broneerimisprotsess on täis segaseid valikuid ja peidetud lisateenuseid. Esmakordsel kasutajal võib olla keeruline aru saada, millised valikud on vajalikud ja millised lisateenused lisatakse vaikimisi. Näiteks kindlustuse ja pagasi valikud on esitatud viisil, mis segadusse ajab.

• Tõhusus: Broneerimisprotsessi käigus kuvatakse palju reklaame ja “upsell”-pakkumisi (nt autorent, hotellid, lisa pagas, istekoha valik). Need katkestavad kasutaja töövoo ja venitavad broneeringu tegemise mõttetult pikaks.

• Meeldejäävus: Kui kasutaja soovib hiljem broneeringut muuta või lennuteavet leida, on navigeerimine menüüdes keeruline ja ebalogiline. Portaali struktuur ei jää meelde, sest see ei järgi tavapärast või intuitiivset loogikat.

• Vead: Kui kasutaja teeb sisestusvea (nt vale dokumendi number või nime kirjapilt), ei anta selgeid ja arusaadavaid veateateid. Mõnikord ei ilmne viga enne hilisemat sammu või isegi broneeringu kinnitamist, mis võib viia lisakuludeni.

• Rahulolu: Paljud kasutajad tunnevad end pärast broneeringu lõpuleviimist manipuleerituna või eksitatuna – näiteks arvasid nad, et neil ei olnud võimalik jätkata ilma kindlustust valimata, kuigi see oli võimalik, aga peidetud. Üldmulje on pigem stressirohke ja läbipaistmatu kui mugav ja meeldiv

Kokkuvõte

Hea kasutatavus ei ole luksus, vaid digiteenuse toimimise eeltingimus. Google’i näide näitab, kuidas lihtsus, kiirus ja veakindlus võivad muuta veebirakenduse loomulikuks osaks igapäevaelus – ilma selgituste või juhisteta. Vastupidiselt sellele illustreerib Ryanairi veebileht, kuidas kehv kasutajakogemus võib tekitada frustratsiooni, segadust ja isegi väärkasutust, hoolimata sellest, et teenus ise töötab. Kasutatavuse põhimõtete järgimine aitab luua süsteeme, mis on inimestele intuitiivsed, läbipaistvad ja meeldivad kasutada. Digimaailmas, kus kasutajal on alati alternatiive, võib kasutatavus määrata teenuse edu või ebaedu.