Arvustus Eben Mogleni artiklile "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" (1999)

Arvustus Eben Mogleni artiklile "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" (1999)

Eben Mogleni 1999. aastal kirjutatud esseel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" on mõjuv ja provokatiivne tekst, mis esitab radikaalse visiooni tulevikust, kus vaba tarkvara ja informatsioonitehnoloogia areng viivad autoriõiguse tähtsuse hääbumiseni. Tekst sündis ajastul, mil avatud lähtekood oli just hakanud laiemalt tähelepanu pälvima ja Napster polnud veel jõudnud muusikatööstust raputada. Moglen ennustab maailmakorda, kus teabe vaba liikumine muudab olemasolevad intellektuaalomandi süsteemid sisuliselt vananenuks. Kaks kümnendit hiljem on sobilik hetk küsida: kui paljus tema ettekuulutustest on täide läinud?

Mis on täppi läinud?

Mogleni kõige paikapidavam väide on see, et vaba tarkvara arendusmudel – kollektiivne, mittehierarhiline, globaalne koostöö – suudab olla sama võimas või isegi võimsam kui suletud kommertstarkvara arendus. Ta kirjutab, et teadmiste loomine on tehnoloogiliste muutuste tõttu muutumas üha odavamaks ja kättesaadavamaks, mis võimaldab suuremat osalust ja koostööd.

See on selgelt kinnitust leidnud: Linux, Wikipedia, Mozilla Firefox ja paljud teised projektid on tõestanud, et kogukonnapõhine tootmine võib olla jätkusuutlik ja edukas. Samuti on avatud lähtekood muutunud võtmekomponendiks ärilises tarkvaraarenduses – isegi Microsoft, kelle tegevus kunagi oli vaba tarkvara ideede täielik vastand, on nüüd suur panustaja GitHubis.

Mis ei ole täppi läinud?

Kõige ekslikumaks võib pidada Mogleni keskset teesikohast väidet, et autoriõigus on "suremas" või "muutumas tarbetuks" – seda nii juriidiliselt kui praktiliselt. Kuigi digitehnoloogia on autoriõiguse kehtivuse rakendamise teinud raskemaks ja mitmetes kultuurivaldkondades (nt meedia tarbimine internetis) on tekkinud uued harjumused, on autoriõigus ise alles ja tugevam kui kunagi varem.

Suurkorporatsioonid, nagu Disney, on korduvalt lobitöö kaudu pikendanud autoriõiguse kestust. Lisaks on digitaalne jälgimine, DRM-tehnoloogiad ja automatiseeritud sisuhaldussüsteemid (nagu YouTube'i Content ID) muutunud märksa efektiivsemaks teose kasutuse kontrollimisel kui 1999. aastal osati oodata. Samuti on õiguste kaitse rahvusvahelistumine (nt ACTA, DMCA jt) näidanud, et riigid ja ettevõtted on väga huvitatud autoriõiguse säilitamisest ning tugevdamisest.

Kokkuvõte

Mogleni artikkel on endiselt inspireeriv ja sisukalt kirjutatud visiooniteos, mille väärtus peitub pigem tema idealismis ja kriitilises mõtlemises kui täpsetes ennustustes. Ta nägi ette tulevikku, kus tehnoloogia lõhub tsentraliseeritud võimusüsteeme – ja seda ta mõnes mõttes ka tegi. Kuid kuigi infrastruktuur muutus, on majanduslikud ja õiguslikud võimustruktuurid leidnud uusi viise kontrolli säilitamiseks.

Mogleni ideaal, et teadmised võiksid olla vabad nagu õhk, on põhimõte, mis paljusid avatud kultuuri pooldajaid tänaseni kannustab. Kuid teekond sinna, kus autoriõigus kaotaks oma mõjuvõimu, pole läinud sugugi sirgjooneliselt – ja tõenäoliselt ei lähegi.