Napster: Muusika jagamise revolutsioon
Napster võimaldas kasutajatel jagada ja alla laadida MP3-faile, tihti illegaalselt, üle kogu maailma, muutes muusika kättesaadavamaks kui kunagi varem.
See põhjustas aga plaadifirmade ja artistide pahameele, kuna autoritasud jäid saamata. Järgnesid kohtuasjad, millest tuntuim oli Metallica ja Dr. Dre esitatud hagi. 2001. aastal suleti Napster autoriõiguste rikkumiste tõttu, kuid selle mõju oli juba pöördumatu. Hilisemad teenused nagu BitTorrent ja isegi legaalsed voogedastusplatvormid (nt Spotify) kasutasid samu peer-to-peer põhimõtteid. Napsteri ajastu tõestas, et digitaalne muusika on tulevik ja sundis muusikatööstust oma ärimudelit muutma.
 |
| Napsteri kasutajaliides |
General Magic: Nutitelefoni eelkäija, mis sündis liiga vara
1990ndatel üritas idufirma General Magic luua revolutsioonilist operatsioonisüsteemi, mida kasutada pihuarvutites(inglise keeles personal digital assistant). Sellel oli tugi puutetundlikele ekraanidele, eri rakendused, internetiühendus ja isegi emotikonid. Idee oli visionäärne, kuid tehnoloogia ja turg polnud veel valmis. 1993. aastal nimetas New York Times General Magicut Silicon Valley kõige jälgitavaks start-up ettevõtteks.
General Magicu kõige tuntum arendus oli Magic Cap operatsioonisüsteem. Magic Capiga töötasid näiteks Sony Magic Link ja Motorola Envoy, mis pidid olema tuleviku nutiseadmed. Need pakkusid ikoonipõhist kasutajaliidest, internetiühendust ja isegi mobiilset sõnumivahetust. 1994. aastal turule tulles see lihtsalt ebaõnnestus. Kuid General Magicu mõju ei kadunud – paljud selle insenerid ja ideed aitasid hiljem kujundada iPhone’i ja nutitelefonide ajastut. Kuigi ettevõte ise põrus, oli see justkui ajas eksinud edulugu. Täna peetakse General Magicut üheks kõige olulisemaks ebaõnnestunud IT-ettevõtteks, mille ideed olid lihtsalt oma ajast liiga kaugel ees.
 |
| Magic cap op. süsteemi töölaud |
CueCat: Kassikujuline skanner, mida keegi ei vajanud
 |
| CueCati skänner |
2000. aastate alguses üritas üks ettevõte revolutsioneerida, kuidas inimesed tarbivad trükireklaame. Nii sündis CueCat – kassikujuline vöötkoodiskanner, mille pidid kasutajad kodus ajakirjadest ja reklaamidest koode skaneerides internetis lisainfot leidma. Mis on selle probleem? Keegi ei tahtnud seda teha. Miks peaks inimene viitsima ajakirjast koodi otsida, seejärel kaabli abil arvutiga ühendatud seadmega seda skaneerida, et minna veebilehele, kuhu saaks lihtsalt otse aadressi kirjutada? Lisaks jagati CueCate tasuta, lootes, et reklaamijad maksavad kinni kogu süsteemi, kuid see ärimudel kukkus läbi.
Kasutajad pidasid seda kohmakaks ja ebavajalikuks, kriitikud naersid selle üle ning turvalisuse eksperdid olid šokeeritud, kui avastasid, et CueCat jälgib kasutajate tegevust. 2001. aastaks oli projekt surnud. Tänapäeval leidub neid muuseumites kui hoiatavat näidet halvast tootearendusest.
 |
| CueCati triipkood |
Kommentaarid
Postita kommentaar