Naatan Nohiku tarkvaraprojekti litsentsi valikud


1. Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)

Eelised:

  • Tarkvara kontroll ja omandiõigus jääb täielikult arendajale.
  • Võimalik teenida raha litsentsitasudega.
  • Ei pea muretsema, et konkurendid kasutaksid koodi oma toodetes.
  • Võimalik tagada kasutajatele kindel tugi ja hooldus (näiteks tasulised teenused).

Puudused:

  • Kasutajad ei saa koodi vaadata ega muuta.
  • Arenduskogukond ei saa tarkvara täiustada ega vigu parandada.
  • Suurem arenduskulu, kuna kõik uuendused ja veaparandused peavad tulema ettevõttelt endalt.
  • Võib tekitada usaldamatust, eriti kui tarkvara kasutab tundlikke andmeid.

Sobiv kasutus:

  • Kui tarkvara on ettevõtte konkurentsieelis ja ärimudel põhineb litsentsitasudel.

  • Kui turvalisus või privaatsus on kriitilised ja soovitakse vältida lähtekoodi lekkimist.

  • Kui ettevõte soovib täielikku kontrolli arenduse ja turustamise üle.


2. GNU GPL (tugev copyleft)

Eelised:

  • Tagab, et kõik algsele tootele järgnevad tooted jäävad avatud lähtekoodiga.
  • Kogukond võib tarkvara täiustada, vigu parandada ja uusi funktsioone lisada.
  • Võimalik kasutada vabalt, ka ärilistes projektides (kuid peavad jääma GPL-i alla).

Puudused:

  • Takistab koodi integreerimist suletud lähtekoodiga projektidesse.
  • Võib vähendada ärilisi võimalusi, kuna ei saa müüa eksklusiivset litsentsi.

Sobiv kasutus:

  • Kui eesmärk on pakkuda tarkvara vabalt kättesaadavaks ja kaitsta seda kommertsialiseerimise eest.

  • Kui soovitakse edendada avatud lähtekoodiga arendust ja kogukonna panust.

  • Kui projekt põhineb juba GPL-tarkvaral (et vältida litsentsikonflikte).

3. BSD litsents (ilma copyleftita)

Eelised:

  • Väga paindlik – koodi saab kasutada nii avatud kui ka suletud lähtekoodiga projektides.
  • Sobib nii akadeemilistele kui ka ärilistele projektidele, kuna ei kehtesta suuri piiranguid.
  • Võimaldab kiiremat levikut, kuna ettevõtted ei pea muretsema litsentsipiirangute pärast.

Puudused:

  • Ei taga, et algsele tootele järgnevad tooted jäävad avatud lähtekoodiga.
  • Ettevõtted võivad võtta BSD-koodi, täiustada seda ja muuta see äriliseks tarkvaraks ilma oma muudatusi avaldamata.
  • Ei pruugi alati motiveerida kogukonda panustama, kuna muudatused ei pea tagasi jõudma algsesse projekti.

Sobiv kasutus:

  • Kui soovitakse maksimaalset levikut ja paindlikkust ilma copyleft’i piiranguteta.

  • Kui projekt on pigem akadeemiline või mõeldud standardina kasutamiseks (nt võrguprotokollid, teegid, tööriistad).

  • Kui soovitakse, et ka kommertsettevõtted saaksid koodi kasutada ja täiendada ilma juriidiliste piiranguteta.


Millal millist valida?

Kõik sõltub projekti eesmärkidest ja äristrateegiast.

  • Kui soovitakse kaitsta ärilist mudelit ja vältida konkurentide vaba juurdepääsu koodile, peaks valima ärivaralise litsentsi.

  • Kui soovitakse tagada, et tarkvara jääb alati vabaks ja avatud, peaks valima GPL.

  • Kui soovitakse avatud lähtekoodi, aga lubada ka suletud lähtekoodiga kasutust, peaks valima BSD.


Kommentaarid