1. Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)
Eelised:
- Tarkvara kontroll ja omandiõigus jääb täielikult arendajale.
- Võimalik teenida raha litsentsitasudega.
- Ei pea muretsema, et konkurendid kasutaksid koodi oma toodetes.
- Võimalik tagada kasutajatele kindel tugi ja hooldus (näiteks tasulised teenused).
Puudused:
- Kasutajad ei saa koodi vaadata ega muuta.
- Arenduskogukond ei saa tarkvara täiustada ega vigu parandada.
- Suurem arenduskulu, kuna kõik uuendused ja veaparandused peavad tulema ettevõttelt endalt.
- Võib tekitada usaldamatust, eriti kui tarkvara kasutab tundlikke andmeid.
Sobiv kasutus:
-
Kui tarkvara on ettevõtte konkurentsieelis ja ärimudel põhineb litsentsitasudel.
-
Kui turvalisus või privaatsus on kriitilised ja soovitakse vältida lähtekoodi lekkimist.
-
Kui ettevõte soovib täielikku kontrolli arenduse ja turustamise üle.
2. GNU GPL (tugev copyleft)
Eelised:
- Tagab, et kõik algsele tootele järgnevad tooted jäävad avatud lähtekoodiga.
- Kogukond võib tarkvara täiustada, vigu parandada ja uusi funktsioone lisada.
- Võimalik kasutada vabalt, ka ärilistes projektides (kuid peavad jääma GPL-i alla).
Puudused:
- Takistab koodi integreerimist suletud lähtekoodiga projektidesse.
- Võib vähendada ärilisi võimalusi, kuna ei saa müüa eksklusiivset litsentsi.
Sobiv kasutus:
-
Kui eesmärk on pakkuda tarkvara vabalt kättesaadavaks ja kaitsta seda kommertsialiseerimise eest.
-
Kui soovitakse edendada avatud lähtekoodiga arendust ja kogukonna panust.
-
Kui projekt põhineb juba GPL-tarkvaral (et vältida litsentsikonflikte).
3. BSD litsents (ilma copyleftita)
Eelised:
- Väga paindlik – koodi saab kasutada nii avatud kui ka suletud lähtekoodiga projektides.
- Sobib nii akadeemilistele kui ka ärilistele projektidele, kuna ei kehtesta suuri piiranguid.
- Võimaldab kiiremat levikut, kuna ettevõtted ei pea muretsema litsentsipiirangute pärast.
Puudused:
- Ei taga, et algsele tootele järgnevad tooted jäävad avatud lähtekoodiga.
- Ettevõtted võivad võtta BSD-koodi, täiustada seda ja muuta see äriliseks tarkvaraks ilma oma muudatusi avaldamata.
- Ei pruugi alati motiveerida kogukonda panustama, kuna muudatused ei pea tagasi jõudma algsesse projekti.
Sobiv kasutus:
-
Kui soovitakse maksimaalset levikut ja paindlikkust ilma copyleft’i piiranguteta.
-
Kui projekt on pigem akadeemiline või mõeldud standardina kasutamiseks (nt võrguprotokollid, teegid, tööriistad).
-
Kui soovitakse, et ka kommertsettevõtted saaksid koodi kasutada ja täiendada ilma juriidiliste piiranguteta.
Millal millist valida?
Kõik sõltub projekti eesmärkidest ja äristrateegiast.
-
Kui soovitakse kaitsta ärilist mudelit ja vältida konkurentide vaba juurdepääsu koodile, peaks valima ärivaralise litsentsi.
-
Kui soovitakse tagada, et tarkvara jääb alati vabaks ja avatud, peaks valima GPL.
-
Kui soovitakse avatud lähtekoodi, aga lubada ka suletud lähtekoodiga kasutust, peaks valima BSD.
Kommentaarid
Postita kommentaar