Uue Meedia ajastu

 Traditsiooniline meedia uue meedia ajastul: kes kohaneb ja kes jääb maha?

Viimastel aastatel on meediamaastik läbi teinud tohutu muutuse – paberväljaannetest ja telesaadetest on saanud vaid üks osa suuremast meediapildist, kus järjest olulisemat rolli mängivad digitaalsed kanalid ja sotsiaalmeedia. Mõned väljaanded on suutnud uue meediaga edukalt kohaneda, samas kui teised on jäänud oma mugavustsooni ning ei kasuta digitaalseid võimalusi maksimaalselt ära. Vaatleme kahte tuntud meediakanalit ja nende uusi meediaväljundeid.

Edukas kohaneja: Postimees

Postimees on üks Eesti vanimaid ja mõjukamaid meediaväljaandeid ning on osanud hästi ühendada traditsioonilise ajakirjanduse ja uue meedia võimalused. Lisaks oma trükiväljaandele ja uudisteportaalile on Postimees aktiivne mitmes sotsiaalmeediakanalis – Facebookis, Twitteris, Instagramis ning isegi TikTokis.

Postimehe edu uue meedia kasutamisel seisneb järjepidevas ja mitmekesises sisu loomises. Nad ei jaga lihtsalt linke oma artiklitele, vaid toodavad spetsiaalset sisu, näiteks lühivideoid TikTokis ja Instagramis, interaktiivseid küsitlusi Facebookis ning reaalajas uudistekatvust Twitteris. Lisaks kasutavad nad uudisteportaalis interaktiivseid graafikuid ja multimeediaformaate, et muuta info haaravamaks ja kergemini seeditavaks. See lähenemine on aidanud Postimehel hoida oma jälgijaskonda aktiivsena ja kaasata ka nooremat publikut.

Mahajääja: Eesti Rahvusringhääling (ERR)

Eesti Rahvusringhääling on pika ajalooga avalik-õiguslik meediakanal, mille sisu kvaliteet on vaieldamatult kõrge. Kuid kui vaadata ERR-i tegevust uues meedias, jääb see mitmel moel traditsiooniliseks ja staatiliseks. ERR-i uudisteportaal on küll mahukas ja usaldusväärne, kuid selle esitusviis ja uue meedia kasutamine on pigem konservatiivne. Enamik ERR-i sotsiaalmeediapostitusi on lihtsalt viited nende artiklitele või telesaadetele, ilma erilise lisaväärtuseta.

ERR on küll aktiivne Facebookis ja Instagramis, kuid nende postitused ei kasuta alati ära sotsiaalmeedia interaktiivsust – kommentaaridele vastamine ja jälgijatega suhtlemine on tagasihoidlik. Ka videoformaatide osas jääb ERR alla kommertsmeediale: kuigi neil on suurepäraseid telesaated, ei ole nad suutnud neid lühiformaadis sotsiaalmeedia jaoks kohandada nii oskuslikult nagu näiteks Postimees.

Kokkuvõte

Postimehe ja ERR-i näitel on näha, kuidas kaks traditsioonilist meediaväljaannet on uue meediaga erinevalt kohanenud. Postimees on suutnud leida viise, kuidas muuta oma sisu digikeskkonnas atraktiivsemaks ja haaravamaks, samas kui ERR jääb uue meedia võimaluste kasutamises pigem konservatiivseks.